Saagikoristus vol.2 / üheteistkümnes päev

Selle ringi viimane saagikoristus toimus täna.
Käärid läksid käiku ning võrsed lõikasin maha üsna juure lähedalt rukolal.
Võtsin siis aga taas kausi kaenlasse ja läksin majapeale testima, mis teised rukola maitsest arvavad.
Kohe alustuseks peab ütlema, et sai korraliku kõhutäie naerda.
Esimesena jäi mulle ette Tarvi. No sealt tuli ikka sajaga. Esimene kommentaar oli, et nagu muru. Väikese järelemõtlemise peale arvas Tarvi, et maitseb nagu jänesekapsas ja veel veidi aja pärast pakkus, et polegi maitset.
Tarvo lisas veel, et maitse on veidi mõrkjas.
Kuna täna olid meil ka Marion ja Kert, siis sain veel arvamusi.
Marion arvas, et rukola on kerge ja veidi kibe.  Kert lisa juurde, et tegemist on õhuliste ja värskete võrsetega.
Tegelikult ega omadussõnu võrsete kirjeldamiseks pole lihtne leida. Kert võttis selle hindamise kokku arvamusega, et tema küll toidukriitikuks hakata ei taha.
Rukola võrseid saime kokku 85 g.
Õhtul kokkasime koos ning ainus nõue retseptidele oli, et need peavad sisaldama võrseid.
Nii ka läks. Retsepte jagan juba järgmistes postitustes.
Ja kuna võrsehammas sai verele, siis uued seemned juba ootavad.